Valle-Inclani kirjanduslik stiil
välimuse poolest: pikk lehviv habe ja tumedaraamilised prillid. Samuti on Valle-Incláni ja
Maxi vahel märkimisväärne sarnasus, mistõttu on seda peetud ka autobiograafiliseks
tegelaseks.
Valle-Inclan kaotas vasaku käe, kui ta püstol õnnetul kombel lahti läks ning teda jalga ja kätte
tulistas. Haiglas kosudes tegi kirjanik oma sõpradega intsidendi üle nalja: ,,Ühe käega nagu
Cervantes, lombakas nagu Lord Byron, ainus vajalik asi veel suursugususeni oleks olla pime
nagu Homeros." Kuigi Valle-Inclán ei jäänud kunagi pimedaks, lõi ta pimedaid tegelasi,
tähelepanuväärseim neist ongi Max Estrella.
1920. aastate lõpus kirjutatud romaanides on pigem tegemist piltide reaga nagu laval, kuhu
tegelased ilmuvad ja kaovad, esindades oma sotsiaalset rühma. Iseloomustused on napid,
ehkki meeldejäävad ja ammendavad, kõrvallausete asemel näeme sageli ridamisi (suurtähega
algavaid) pealauseid, mille omavahelist seotust märgivad kaksikpunktid
annaabi.ee 
