Vadjalased
tulekut külla suurte maanteede ja raudteede rajamisega. Akulturatsiooniprotsessile
avaldas mõju kindlasti ka vadjalaste asualale venekeelsete koolide asutamine.
Kooliharidus eeldas noortelt varakult head vene keele oskust ning hakkas vadja
keelt välja tõrjuma ka koduringist. Sel põhjusel muutus vadja keel teatud ajahetkel
tarbetuks, väheperspektiivikaks, mille õppimist ja lastele õpetamist ei peetud
vajalikuks. Oma osa mängis kindlasti seejuures ka omaaegne Nõukogude Liidu
suursovinistlik rahvuspoliitika. Siiski on viimastel aastatel Vadjamaal käies
märgata ka mõnd positiivsemat muutust. Elavnenud on noorema põlvkonna huvi
oma keele ja kultuuri vastu, välja on "ilmunud" inimesed, kes on hakanud
väärtustama vadja keelt ja vadjalaseks olemist. Luuditsa külas on loodud esimene
omaalgatuslik koduloomuuseum ning Jõgõperä koolilapsed on õpetaja juhendmisel
õppinud vadjakeelseid laule. Peterburis tegutseb vadjafiilide ring, kes käivad vadja
annaabi.ee 
