Eesti ajalugu
1941 pandi Päts vangi.
ENSV valitsus nimetati ümber ENSV rahvakomissaride nõukoguks. Selle esimeheks määrati Johannes
Lauristin, kes hukkus 1941, kui sakslased vallutasid Tallinna.
Majanduses hakati koheselt läbiviima mitmeid reforme. Natsionaliserumine, käsu- ja plaanimajanduse
kehtestamine (loodi Riiklik Plaani Komitee), industrialiseerumine, agraareform (suurtalupidajatelt võeti maa
ja jagati maata meestele, kellest hiljem said kommunitide tulihingelised pooldajad. Talu maksimaalseks
suurseks võis olla 30 ha), hakati looma sovhoose.
Eestis viidi läbi rahareform, seda kroonile väga kahjulikus kursis. Sisuliselt võeti inimestelt raha käest.
Kaubad hakkasid defitsiitseks muutuma. Raamatukogudest hakati põletama kodanlikke raamatuid. Inimesi
hakkati arreteerima ametite alusel.
14.06.1941 - massiküüditamine ehk deporteerimine. Eestist viidi 10'000 inimest. Enamuse neist
moodustasid mehed. Valiti välja potsensiaalsed sakslaste toetajad.
22.06
annaabi.ee 
