Kultuurielu ja olme peale Eesti iseseisvumist
(Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu) ja
Arbujad (Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August
Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding).
Eestlasest keeleteadlasteks on Johannes Aavik, Johannes-Voldemar Veski.
Elulaad ja olme
Eestlaste lugemishuvi kasvas. Aastail 19181940 anti välja 30 000 erinevat raamatut
kogutiraaziga 43 miljonit eksemplari. Ilukirjanduse tutvustamisel oli eriline roll suursarjal
,,Nobeli laureaadid", populaarteaduslikest sarjadest pälvisid suure lugejamenu ,,Elav Teadus"
ja ,,Suurmeeste Elulood".
1924. aastal valmis Eesti esimene mängufilm muistsest vabadusvõitlusest pajatav
,,Mineviku varjud".
1930. aastatel on populaarseimateks spordialadeks tõstmine ja maadlemine.
1936. aastal toob Kristjan Palusalu Berliini olümpiamängudelt 2 kuldmedalit. Eesti
meeskond on kahekordne maailmameister laskespordis 1937. aastal Helsingis ja 1939.
aastal Luzernis.