õppimisvõimelisi noori, kujundama kindla suhtluskanali välisriikidesse ja samas esindama Eestit olulisematel rahvusvahelistel konverentsidel. Ta võttis osa CSCE konverentsidest Kopenhaagenis, New Yorgis, Pariisis, Berliinis, Moskvas ja Helsingis, Läänemere maade Nõukogu asutamiskonverentsist Kopenhaagenis, kohtus korduvalt USA ja Euroopa riigipeade ja välisministritega ning esines esimese Ida-Euroopa külalisena NATO peakorteris Brüsselis. Suursaadikust-presidendiks Pärast lühikest teenistust suursaadikuna Soomes (23.04.199210.10.1992) valiti Lennart Meri Eesti Vabariigi riigipeaks. Meri vannutati ametisse 6. oktoobril 1992. aastal. 1996. aasta 20. septembril valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks. Lennart Meri-mitte ainult president Lennart Meri on oma kirjaniku- ja poliitikutöö kestel valitud Kalevala Seltsi välisliikmeks ja Soome
nagu ametlikult registreeritud abielupaari (Lukas & Tsatsua 2008). Euroopa kultuuriruumis ei ole enam kombeks kanda naisele üle mehe tiitleid ja ametinimetusi. Sõnaga ,,proua professor" pöördutaksegi ainult kõrgkooli professori, mitte meesprofessori abikaasa poole. Ometi tuleb pidada silmas, et diplomaatilises suhtlemises ollakse endiselt üsna konservatiivsed ning ,,proua suursaadik" või ,,proua konsul" võib tähendada ka suursaadikust või konsulist mehe abikaasat (Lukas & Tsatsua 2008). 3 Noogutades ja kummardades tervitatakse enamasti tänaval, rahvarohketel üritustel, juhututtavat märgates, suurtes asutustes ja kohtades, kus pole kombeks suruda kätt. Sageli märkame mõnda tuttavat vaid kaugelt ning siis on noogutamine, viipamine või kummardamine ainuke võimalik tervitamiseviis.
annaabi.ee 
