Eesti Vabariigi kirjandus 1920-1940
Romaanidest võib sel perioodil nimetada Anton
Hansen Tammsaare ,, Kõrboja peremeest" ja Mait Metsanurga ,, taavet Soovere elu ja surma".
Kümnendi keskel leidis senises kirjanduselus aset murrang: uusromantism asendus uusrealismiga.
Esikohale tõusis proosa ja eeskätt romaanizanr. Varemtuntud"külarealismi" kõrval lõi läbi
naturalismi kalduv ,,agulirealism".
Laiemas kontekstis ja kunstiliselt küpsemate vahenditega esindasid uusrealismi Mait Metsanurk ja
5-köitelise suurromaaniga ,,Tõde ja Õigus" tunnustuse võitnud Anton Hansen Tammsaare.
Märkimisväärseks erandiks realistide hulgas jäi August Gailit, kelle romaan ,,Toomas Nipernaadi"
kuulub tänini eesti uusromantiliste teoste paremikku.
Samal ajal algas alguspärase näitekirjanduse võidukäik, mille rajajaks võib pidada Hugo Raudseppa
ja tema suure populaarsuse võitnud rahvaliku huumoriga kirjutatud näidendeid ,,Sinimandria",
,,Mikumärdi", ,,Vedelvorst".
1930