Naftareostus ja selle mõju veekogule
varieeruvad lennutunnid aastate lõikes ega lähtu keskkonnariskide hinnangust, vaid pigem
piirivalvamise eesmärkidest. Olemasoleva varustusega ei saa avastada reostust pimedas. Eesti
ametivõimude suutlikkus avastada reostust on võrdlemisi väike. Eestis puudub riiklik
reostustõrjeplaan merereostuse likvideerimiseks. Ainus olemasolev reostustõrjekava on
Piirivalveameti reostustõrjeplaan, kuid sellel puudub seaduse jõud erinevate ametkondade
tegevuse koordineerimiseks. Seega võib suurreostuse korral karta, et tekivad halvasti
korraldatud suhtlemisest ja tegevuse vähesest kooskõlastamisest tingitud vead. Eesti
reostustõrje vahendite seisukord ja arv ei ole piisav. Eesti on võimeline tõrjuma ulatuslikku
10
reostust ainult naaberriikide abiga
(www.riigikontroll.ee/.../7050_jointfinalreport_helsinkiconven_sostra_rasso_16.03.2005_lopp
.pdf)