Eesti uusim ajalugu 1850-1944
kujunesidki välja esimesed eestlaste poliitilised rühmitused, lisaks sotsialistidele oli oluline roll
Tõnissoni mõõdukatel ja Pätsi ümber koondunud radikaalsetel liberaalidel.
Venestusaeg (ka venestamisaeg) oli 19. sajandi teisel poolel riiklikult toetatud Venemaa
Keisririigi sisepoliitline suund, mille eesmärk oli Venemaa Keisririigi etniliste vähemuste (kes
moodustasid üle poole elanikkonnast) enesemääramisõiguste nõudmiste mahasurumine. 19.
sajandi teisel poolel oli vene suurrahvusluse esindajate ja valitseva eliidi soov luua moodne
unitaarne rahvusriik. Riigi lääneosa ääremaade järjekindel venestamine algas Poolas ja Leedus
19. sajandi esimesel poolel ja hoogustus 1860. aastail pärast järjekordset Poola ülestõusu. Eestis
ja Lätis langes venestamise raskuspunkt 1880.–1890. aastaile, Soome autonoomiat hakati
kitsendama 19. sajandi lõpuaastail.
Üheks ettekäändeks Venemaa keisririigi eri piirkondade haldus ja elukorralduse ühtlustamiseks