Vabadus ja vastutus
peaksid võimaldama rahval palju kergemalt ja vabamalt elada. Sõja või sellega seonduvat läbi
elanud inimene oskab vabadust ning vastutust palju kõrgemalt hinnata kui meie, kes me
oleme elanud vaid mõned kümned aastad moodsas maailmas, nautides luksuse viimaseid
leiutisi ning teades hirmudest suurt mittemidagi.
Järsku meenus mulle film ,,Detsembrikuumus", film mis annab suurepärase ülevaate meie
esivanemate raskest elust.
On 1924. aasta 29. november. Äsja on lõppenud ,,149 suurprotsess" ning kommunistlik
terrorioht on näiliselt möödas. Eesti Vabariik on süvenenud oma igapäevaellu. Noor
abielupaar Tanel ja Anna Rõuk üritavad toime tulla Eesti sõjaväelase ning sidekeskuse töötaja
kasina sissetulekuga. Naine on rahulolematu-- paarigi terveid sukki pole enam jalga panna. Ja
õhtul on ohvitseride ball, mille peamiseks kõneaineks kujunevad taaskord edasi lükatud
palgapäev ning kuuldused kavandatavast riigipöördest. Samal ajal kui Eesti kõrgem
annaabi.ee 
