"suurpidudel" - 1 õppematerjal

Muusikaajalugu G.Ernesaks

ettekandes. Juba siis jõuti arusaamisele, et selle laulu kaudu avaldub jõuliselt kogu rahva protest nõukogude okupatsioonivõimu ja ideoloogia vastu. Nii kujunes laulust kiiresti eestlaste rahvuslikku eneseteadvust, rahva kestmist ning riigi taasiseseisvumise lootusi väljendav muusikaline sümbol. 1950., 1955. ja 1960. aasta üldlaulupeol ,,Mu isamaad" enam laulda ei lubatud. 1965. aasta üldlaulupeost alates on see aga olnud kõikidel meie suurpidudel lõpulauluks. Teost analüüsides võib väita, et meloodia jääb kergesti meelde ning sõnad on sügavasisulised. Sõnade eest peame tänulikud olema Lydia Koidulale. Laulu ulatus on üsna suur. Teost on väga hea kuulata, eestlaslik tunne tuleb. ,,Mu isamaa on minu arm" on teos, mis on meile, eestlastele, kui teine hümn ,,Mu isamaa mu õnn ja rõõm" kõrvalt. Mu isamaa on minu arm, kell' südant annud ma, sull' laulan ma, mu ülem õnn, mu õitsev Eestimaa!