Keskaeg
Euroopa riikidel ei olnud Viikingitele merel midagi vastu panna. Kasuks tuli ka
Euroopa feodaalne kihistatus, mistõttu puudusid suures tugevad sõjaväed.
Olukord hakkas pöörduma Viikingite kahjuks seoses ristiusu misjonäride tegevusega
skandinaavias. Järjest enam viikingeid vahetas muoinas usu ristiusu vastu.
Ühiskonna korraldus
Välismõjud puudusid, antiikitsivilisatsioonidega Viikingid koku ei puutunud,
Säilitasid kaua sugukondliku korra, feodalismi ei tekkinud. Elasid
suurperekondadena, mitu põlvkonda, teenijad ja orjad ühes majas. Iga maja juures
perekonna kalme.
Kõik skandinaavlased kuulusid etniliselt põhja-germaanlaste hulka ja rääkisid
muinasskandinaavlaste keelt. Ühine ka kultuur, usund, mütoloogia ja õiguslikud
tavad. Kolm ühiskonna kihti: ülikud, vabad talupojad ja orjad.
Konung- viikingite ülik
Bond- taluperemees
Riikluse alged tekkisid 9. saj algul taanlastel, 9. saj lõpul norralastej ja 11. saj
rootslastel.
Viikingite usund ja kiri ning kirjandus
annaabi.ee 
