Eesti uusima aja ajalugu
vahelise lepinguga, siis nüüd oli see võimalik. Juulis 1919 tegi Vabariigi Revolutsiooni Nõukogu avalduse, et Punaarmee sõdib
ainult Vene valgetega ega ületa Eesti etnilist piiri. Augustis saadi ka eraviisilisi kinnitusi, et Moskva oleks huvitatud sõjategevuse
lõpetamisest. 31. august, kui Tallinnas saadi radiogramm, millele oli alla kirjutanud Tseterin, milles tehti ametlik ettepanek
alustada läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks. Vastuargumendid - kas enamlased püüavad Antandi suurpealetungist ühte osapoolt
tasalülitada, lisaks, kas Venemaa peaks oma lepingut ja kuidas Antandi riigid sellesse suhtuks. Läbirääkimiste poolt kõnelesid
meeleolud rahva hulgas ja sõjaväes ja majandusolukord, mis aina halvenes. Ka valgete võit ei oleks tõotanud midagi väga
positiivset. Valitsus otsustas ühelt poolt, et enamlaste rahupakkumist ei tohi ülearu tähtsustada. Teiselt poolt leiti, et ei tohi ka
ettepanekut tagasi lükata, sest see võiks tulevikus ettepanekud tegemata jääda