Rahvuslik Ärkamisaeg
Noor Jakobson sai kuulsaks teravate kirjutistega ,,Eesti
Postimehes", eeskätt aga eesti koolikirjanduse sootuks uuele tasemele viinud õpikutega.
1868. aastal pidas C. R. Jakobson ,,Vanemuise" seltsis oma kuulsa I Isamaakõne, kus
süüdistas sakslasi eestlastele tehtud ülekohtus, ülistas muistset iseseisvusaega ning lubas
Vene kotka tiiva all eestlastele paremat tulevikku. Neile aastatele on iseloomulik ka
Jannseni tütre L. Koidula isamaalaulude ilmumine ning alusepanek mitmetele
suurorganisatsioonidele.
Kõik see lõi soodsad tingimused rahvusliku liikumise kasvuks. Tähtsamaks
sündmuseks kujunes J. V. Jannseni algatusel 1869. aastal 18.-21. juunil Tartus toimunud
I üldlaulupidu. Jannseni eesmärgiks oli erinevate kihtide koondamise teel ühtset tervikut
luua. Paraku tekkisid enne laulupidu tülid ühelt poolt Jannseni ning teiselt poolt Köleri-
Jakobsoni vahel, kes vene ajakirjanduse kombel kogu üritust saksameelseks nimetasid
ning seda boikoteerisid