vähemalt korra aastas külastada oma sõpruslinnu ja võimaldada sealsetel elanikel oma riigi sõjalaevadega tutvuda. Koostöös Meremuuseumiga on läbi viidud mereväeteemalisi näitusi. Koos avati ka Miiniladu - erinevate meremiinide püsiekspositsioon. Eesti sõjamuuseumi kindral Laidoneri muuseumiga tähistatakse Briti eskaadri Vabadussõja ajal Tallinna reidile saabumise aastapäeva. Vabadussõjast Teise maailmasõjani 1920 osteti Soomest ratasaurikud Ristna ja Suurop, mis kohandati miinitraaleriteks. Alates 1921. aastast kuulus merejõudude koosseisu merejõudude staap, millele allusid rannavalve-, tehnika-, majandus- ja sideosakond. 1924. aastal hukkus traalimisel Meeme, mis on Eesti ainus rahuajal lahingülesande täitmisel hukkunud laev. Merejõududele allus ka mereside, mis tegeles vaatlus- ja sidepostide organiseerimise ja varustamisega rannikul ning saartel. Kuna merejõududele kuulus ainuke kaablipanemiseks sobiv alus Kompass, kuulus merejõudude
Siin võeti talt maha Mõntu määratud torpeedolast, seejärel lasti otse kai ääres uppuda. Sama aasta sügisel tõsteti ,,Lcplsis" üles ja ta sõitis Saksa okupatsiooni ajal Virtsu-Kuivastu liinil. 27. juulil sõitis Irbe väinas miinile Nõukogude hävitaja ,,Smelõi". 30. juulil pommitati Kihelkonna lahes põhja Nõukogude allveelaev S-62. 2. augustil sattus Nõukogude allveelaev S-11 Soela väinas magnetmiinile. 11. augustil sõitis Suures väinas magnetmiinile Eesti miiniveeskja ,,Suurop". 40 mehest pääses 25. 19. augustil sõitis Kumari laiu juures magnetmiinile Eesti jäämurdja ,,Merikaru"; kogu meeskond hukkus. 29. augustil pommitati Triigi sadamas põhja Eesti aurik ,,Helge". ,,Helge" oli Saaremaale toonud Mandri-Eestist mobiliseerituid, õnneks olid neist suurem osa 385 meest maale jõudnud. 23 meest jäi kadunuks (BA MA, RM 45-I/137; Õun 1996). Kuigi maismaalahingutest jäid saared esialgu puutumata, olid siin paiknevad Nõukogude
annaabi.ee 
