Kõrg- ja hiliskeskaeg
Prantsusmaa oli 9. ja 10. sajandil feodaalselt killustatud. Valitsejateks olid Karl Suure järglased ehk
Karolingid, võimu neil vasallide üle polnud. 987. aastal äks võim Hugues Capet'le ja tema rajatud Kapetingide
dünastiale. Nad omasid võimu esialgu ainult oma enda maadel ehk kuninga domeenidel. See paiknes Põhja-
Prantsusmaa keskosas ja hõlmas kahte linna Pariisi ja Orleans'i. Targa ja ettevaatliku poliitikaga hakkasid
nad järk järgult oma domeeni suurndama.
Inglismaal sai tugev kuiningavõim alguse 1066. aastal, mil Normandia hertsog William tungis Prantsusmaalt
Inglismaale ja purustas Hastingsi lahingus Inglise kuninga väe ja alistas saare oma võimule. Erinevalt
Euroopast polnud Inglismaal veel feodaalsuhtet kujunenud, sellega tegi algust William Vallutaja. Kõik
Inglismaa ülikud andisd kuningale truudusvande, mis oli kõige olulisem. Seega oli kuningas kõigi riigi vasallide
senjöör
annaabi.ee 
