4. Teksti autorid toovad välja rände mõjud Eesti arengule. Palun kirjeldage neid lühidalt. Millised võiksid olla väljarände positiivsed ja negatiivsed aspektid? Postiivse aspektina saab ära mainida välisriikides teenitud tulu, mis saadetakse kodumaale või siis tullakse koos sellega ise ja kulutatakse see siin ära. Samuti parandab ajutine väljaränne inimeste tööoskusi, töökultuuri j aka haridust. Positiivsuse poolel saab veel välja tuua, et väljaränne suurndab ka sallivust. Negatiivsest aspektist saab aga väljatuua asjaolu, et väljaränne on viimaste aastatega tõusnud, mis tõttu Eesti rahvarv vähneb. 5. Kui visioneerida tulevikku, siis kuidas muutub olukord Teie arvates Eestist väljarände puhul järgneva 50 aasta perspektiivis? Isiklikult arvan, et järgmise paarikõmne aasta jooksul on olukord endine, kus sisseränne ültab väljarände. Siiski olen optimistlik ja arvan, et enamik väljarändajatest tuleb Eestisse tagasi
teadusuuringud) Põllumajanduslik külaühiskond - rahvastiku põhiosa elab maal ja tegeleb põllumajandusega. Tööstusühiskond - suurem osa rahvastikust elab linnades ja on seotud töötleva sektoriga. Teenindus ühiskond - suurem osa rahvastikust on seotud teenindavas sektoris. Üks sektorite vahelise osakaalu muutumise põhjusi on tööstusliku tehnoloogia areng. Vabrikutööstuse tekke tähendas tootmise mehhaniseerimist. Tootmise konveireriseerimine suurndab oluliselt töötempot. Elektroonika areng tõi kaasa tootmise automatiseerimise. Hilisem arvutitele ja tehnoküberneetikale toetuv automaatiseerumine tähendas juba automaatliinide ja tervete automaattehaste rajamist. Tööprotsesse juhivad taoliste toomisviiside ouhul peamiselt arvutid. Automatiseerumine hõlmab seega ka komputeriseerimist ehk arvutiseerimist. Selline tootmine tekkitab inimestele vabab aega , mida enamasti ei osata otstarbekalt kasutada.
annaabi.ee 
