KIILLUU ehk PÕHILUU (os sphenoidale) (peas)
maxillae). Silmakoobasmise pinna (facies orbitalis) tagumine osa algab silmakoopaaluse
vaoga (sulcus infraorbitalis), mis läheb üle eespoolt silmakoopaaluse kanalina (canalis
infraorbitalis). Otsmikuluumine jätke (processus frontalis). Suulagijätke (processus palatinus).
Alveolaarkaarel (arcus alveolaris) on hambasombud (alveooli dentales).
KUKLALUU (os occipitale) peas
Kuklaluud läbib suurmulk (foramen magnum). Põhimik osa (pars basilaris) asub kuklaluu
alumises otsas, mille kõrval on külgmised osad (pars lateralis). Nõlv (clivus). Kägijätkest
eespool on kägisälk (incisura jugularis). Külgmise osa välispinnal on kuklapõnt (condylus
occipitalis), millest tagapool on põntjätkeauk (fossa condylaris). Kuklapõnda kohal kulgeb
keelealuse närvi kanal (canalis nervi hypoglossi). Kuklasoomus (squama occipitalis), mille
annaabi.ee 
