Eesti põllumajandus läbi aegade
Eestis valitses nn balti
erikord, mis kindlustas balti mõisnikele erakordse monopoli maale, nende majandusliku, poliitilise võimu
ning privileegid. Maal eksisteeris kaks omandivormi: mõisnike suuromandus suurmajapidamine ja
talurahva väike maaomandus väiketalupidamine. Arhiivimaterjalide arvulised näitajad selle aja kohta
on järgmised: Eesti 4,19 miljoni hektarilisest maafondist kuulus 2,43 miljonit ha (58%) suuromanikele
ning 1,76 miljonit ha (42%) väikeomanikele (1-30 ha). Suurmajapidamisi oli Eestis 1149,
väikemajapidamisi aga kokku 74 663. Samal ajal oli 70% Eesti maarahvast maata, töötas mõisates või
jõukates taludes. See oli võrdlemisi kurb ja lootusetu periood Eesti talurahva elus, periood, mil paljud
Eesti talupojad, ka saarlased, isaisade maa maha jätsid ning Laksi Tõnise kombel võõrsile läksid
"hingemaad" otsima. (Nende võõrsile läinute elust olen varem juba kirjutanud.)