Roheline revolutsioon
Eufooria oli üleüldine.
Aastatel 19601975 kasvas Kolmandas Maailmas toiduainete tootmine üle 40 protsendi. Ent
rohelisel revolutsioonil oli tagajärgi, mis polegi nõnda rohelised. Et anda kõrget saaki,
vajavad uued taimesordid palju väetist ja usinat putukatõrjet. Sellepärast suurenes 1950.
aastast alates 20 aasta jooksul Aasias keemiliste väetiste kasutamine 28 korda. Väetised on
kallid, ja nii langesid üha uued ning uued väikepõllud suurmaapidajate saagiks. Toiduainete
tootmine küll suurenes, ent suhteline vaesus ei vähenenud. 1966. ja 1990. aasta vahel
suurenes maailma elanikkond aastas 2,2 protsenti, toidu tootmine aga 2,8 protsenti. See
suundumus on nüüdseks peatunud. 1990. ja 1997. aasta vahel suurenes elanikkond 1,7, kuid
toidu tootmine vaid 1,2 protsenti aastas. Tempo jätkudes ootab Maad järgmisel sajandil suur
toidupuudus. "Aastaks 2025 peaks teraviljatoodang suurenema poole võrra, et toita selleks