Vasall- alamfeodaal Laiskade kuningate ajajärk – ajajärk Frangi riigis peale Chlodovechi surma, mil Merovingide kuningad kaotasid oma võimu, olid andetud ja riiki juhtisid majordoomused – kuninga majapidamise juhatajad ja väepealikud, hiljem suurmaapidajad ja piirkondade asevalitsejad majordoomus – kuninga majapidamise juhataja ja väepealik, hiljem suurmaapidaja ja piirkondade asevalitseja Senjöör- suurfeodaal Lään- maatükke mida anti kasutada vasallidele sõjateenistuse eest. Läänimees- lääni valdaja Feood ja feodaal- uus elukorraldus Sunnismaisus- talupoegadelt keelati maalt lahkuda, kuna tööta polnud maal väärtust. Pärisori- sunnimaine talupoeg
vallutus Merovingid ja Frangi riik. Merovingide ajal oli Frangi riik tihti killustatud, kuna kuningas pidi suremisel jagama riigi oma poegade vahel, seetõttu toimusid pidevad kodusõjad. Frangi riigi kirik allus kuningale, mitte paavstile. 7. sajandil said majordoomused tegeliku võimu riigis. Viimane Meroving kõrvaldati troonilt 751. Majordoomused. Algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavad isikud. Hiljem suurmaapidaja aj oma piirkonna ülikkonna juht. Võim kuningate üle koondus nende kätte. 687 sai Pippin Herstalist ainsaks majordoomuseks kogu Frangi riigis, isegi kui kuningaid oli rohkem. Karolingid oli frankide dünastia, mis sai oma nime Karl Suure järgi. Alates majordoomus Pippin Herstalist (687-714) valitsesid Karolingid Frangi riiki. Karl Martell (714-741) valitses viimased viis aastat ilma uut kuningat valimata. 751 krooniti Karoling Pippin Lühike Frangi kuningaks
annaabi.ee 
