kas see vastab loomatervishoiu, loomsete saaduste hügieeni- ja loomakaitsenõuetele, mille rikkumine võib ohtu seada inimeste või loomade elu ja tervise. Millised on töötingimused? Loomaarstid töötavad loomakliinikutes või tegutsevad eraettevõtjatena. Eestis tegutseb kolm suurloomakliinikut: Eesti Maaülikooli Suurloomakliinik, Hipodroomi Kliinik OÜ Tallinnas ja Saare Tallid OÜ Viljandimaal kõik ülejäänud kliinikud on väikeloomakliinikud. Suurloomaarsti töö on tunduvalt liikuvama iseloomuga kui väikeloomaarstil. Üks osa tööajast tuleb veeta arstikabinetis, teine aga loomakasvatusettevõtetes ja talunike juures loomi ravides. Seetõttu võib loomaarsti tööd pidada nii füüsiliselt kui psüühiliselt pingeliseks. Et loomad vajavad arstiabi ka õhtuti, öösiti, nädalavahetustel ja pühade ajal ning reageerida tuleb ka erakorralistele väljakutsetele, siis töötab loomaarst peamiselt vahetustega.
Eestis on veterinaariks õppimise võimalus vaid Eesti Maaülikoolis. Ameerika Ühendriikides suutsin kokku lugeda 29 ülikooli, kus on veterinaaria õppimine võimalik. Sestap ei olegi kummaline, et need inimesed, kellel on veterinaarikvalifikatsioon, ei suuda täita ühiskonna vajadusi. Väikeloomaarstid on tavaliselt koondunud linnadesse, suurloomaarstid töötavad tavaliselt maakondades. Arstide kogunemist ühte Eesti piirkonda pole märgata, tavaliselt on lausa igas vallas 1-2 suurloomaarsti. Hetkel on Eestis registreeritud ja tegevusluba omamas 879 loomaarsti. Juba gümnaasiumis peaks loomaarstiks pürgija tähelepanu pöörama mitmetele ainetele, näiteks eesti keel, võõrkeel ehk inglise ja/või vene keel, keemia, bioloogia ja füüsika. Õpingud ülikoolis kestavad kuus aastat ning lõpetamisel saab tudeng magistrikraadi. Esimestel aastatel õpitakse veterinaarteaduste alusteadusi, terve looma ehitust ning funktsioone ja loomakasvatuse põhitõdesid.