Eesti muusika
korraliku muusikahariduse, mis tähendas aga nende sulandumist saksakeelsesse
kultuuri. See asjaolu ei olnud tingitud provintslikest ja viletsatest oludest siinmail
kuni 19. sajandi alguseni polnud piititlemine rahvuse järgi euroopa kultuuris kusagil
iseloomulik. Samal moel domineerisid saksa keel ja saksa muusikud näiteks Rootsi ja
Taani kuningakapellides, kuigi tegu oli rikaste ja iseteadlike suurriikidega. Sakslased
määrasid suuresti ka Venemaa suurlinnate, erit Peterburi ja Moskva muusikaelu.
Rahvusriikide ja kultuuride areng algas Euroopas pärast Viini kongressi ( 1814/15 )
Sellega lõppesid Napoleoni sõjad ja Euroopas jagati poliitiliselt ümber. Ka saksamaal
algas rahvuslik liikumine alles 19. sajandi algul, olles seega otseses seoses Napoleoni
sõdades esilekutsutud patriotismilainega.
Just selline oli esimene teadaolev eestlastest helilooja Karl Friderich Karell ( 1791
annaabi.ee 
