kunst, siis nüüd sai tema kunstist tema elu” Paljud hakkasid huvituma ta töödest. Edu oli kahjuks saadetud pahedest, kunstnik hakkas liigselt alkoholi pruukima ja muutus üsna pea alkohoolikuks. 1902 kaotas ta kuulihaava läbi ühe oma vasaku käe sõrme lüli. Sellel perioodil, mis tipnes kaheksa kuuga Kopenhaageni haiglas, valmis ka "Nietzsche portree". Alates 1909. aastast elas Munch Norras. Tähelepanuväärne on see periood eelkõige seetõttu, et läänelikust suurlinlikust seltskonna-enesehävitajast sai läänelikku tüüpi geeniusemüüdi trafaretile vastupidiselt kõrge eani elav ja loov askeetlik fjordierak, kontakti kompav nii Looduse, Elu kui enesega. Algul pesitses ta Kragerø linnas, kus ta maalis mitmeid klassikalisi maastikumaale ja osales Kristiania (Oslo) ülikooli sisekujunduse konkursil. 1912 aastal pandi ta tööd üles Sonderbundi näitusel Kölnis. Kragerø’s lasi ta endale ehitada suured stuudiod, kus ta töötas ülikooli projekti
FUTURISM Ni metus tuleb ladinakeelsest s õnast futurum tulevik. Futurism on 20. sajandi esimesel veerandil Itaalias tekkinud kunsti ja kirjandusvool. Tekkis enne I maailmasõda, hääbus 1920. aastail. Futurism on kubismi sugulasnähtus. 1909 kirjutas itaalia luuletaja F. T. Marinetti futurismi esimese manifesti. See eitas kogu varasemat kunsti ja kultuuri. Hiljem ilmusid veel eraldi manifestid maalikunstist (1910), skulptuurist (1912), arhitektuurist (1914). Futuristid vaimustusid suurlinlikust elulaadist, tehnikast ja kiirusest. Nad eitasid traditsioone ja soovisid luua uut, kaasaegsele tehnika tasemele vastavat kunsti. Futuristid tahtsid edasi anda suurlinna närvilist elurütmi, kirevaid, rahutuid muljeid. Esemed lammutati osadeks ja pandi taas kokku, tekkisid geomeetrilistest pindadest kompositsioonid. Futuristid püüdsid väljendada liikumist. Seda rõhutasid nt lehvikutaolised äärejooned. Helide levikut kujutati nt võngete või kontsentriliste ringide abil