Soome-ugri rahvakultuur
külaelanikud. Enamik esimesi kirikuid olid kiiruga kokkuklopsitud puuehitised, mis on hävinud. Pärast suurt
mongolite vallutusretke (1241-1242) algas ülesehitustöö: ehitati üles mahalõhutud linnad, külad, kloostrid, kirikud.
Need tehti nüüd kivist, ilusamad ja suuremad kui enne. Üksteise järel kerkisid mägilinnused, ka linnad ümbriseti
müüriga. Keskaegsed Ungari linnad ei suutnud võistelda rahvaarvu poolest teiste metropolidega. Ka majad ei olnud
suurlinlikud, st mitmekordsed, vaid enamasti ühe- ja kahekordsed. Tänavad olid aga keskaja kohta laiad, krundid
suhteliselt suured ja ruumi jagus ka haljasaladele. Ungari ridaküla tüüpi külad asusid künkal, kiriku ümbruses, teede
ristumiskohas.
Ungari rahvalikku ehituskunsti on mõjutanud ökoloogilised tingimused: Lääne- ja Põhja-Ungari metsaaladel kasutati
puitu ja tellist, tasandikel tellist ja savi või saviplonni. Katus oli kas pilliroo-, õlg- või sindelkatus. 19. sajandi algul
annaabi.ee 
