esiteks: tuumikvägi (sealhulgas praetoorid st keisri ihukaitse, linnakohordid, tuletõrje), teiseks leegionärid (st kodanikkonnast moodustatud sõjavägi) ja kolmandaks Auxilia ehk abiväed (mitte-kodanikest moodustatud sõjavägi). Selline üldjaotus püsis suhteliselt muutumatuna läbi terve riigi ajaloo. Vana-Rooma autasude loend Pärjad olid kõrgemad aumärgid. · CORONA TRIUMPHALIS - võidupärg, kõrgem üksikisiku aumärk, millega autasustati ülemjuhatajaid suurlahingu võitmise eest. Algselt oli tegu loorberipärjaga, hiljem valmistati see kullast ja nimetati ümber CORONA AUREA. · CORONA MYRTAEA - väeosa piiramisrõngast vabastamise eest antav mirdipärg. · CORONA CIVICA - kaassõduri elu päästmise eest antav tammepärg. · CORONA MURALIS - müüripärg, mis anti esimesena vaenlase kindlusemüürile tunginule. · CORONA VALLARIS - anti esimesena vaenlase välikindlusesse või välilaagrisse tunginule.
Ülekaaluka jõu ees taganesid Soome üksused tõrjelahinguid pidades Viiburi-Tali joonele. 20.06. sai I pataljon ülesande kaitsta rindelõiku Viiburi lahe läänekaldal ja saartel. 5 Siin tõrjuti vaenlase katsed luua sillapead edasitungiks Helsingi suunal. 21.06. toodi Viiburi lahele ka JR 200 ülejäänud üksused. 18.07. paigutati JR 200 ümber Vuokse rindelõiku. Lõppenud Äyränpää suurlahingu järel oli lõik suhteliselt rahulik. 31.07. ülendati lipnikeks 147 ohvitserikursuse lõpetanud eestlast, osa neist määrati kohtadele JR 200-s. Seoses raske olukorraga Eesti rinnetel tekkis meestel soov minna võitlema kodumaale, mida Soome võimud arvestasid. Samal ajal NL-ga peetavatel rahuläbirääkimistel oleks eesti vabatahtlike kui "nõukogude kodanike" loovutamist nõutud. Nii paigutati 12.08.1944 JR 200 tagalasse ja teatati võimalusest minna ilma relvadeta Eestisse