Bütsantsi kultuur
Hagia Sophia
kirikut peetakse endiselt maailma üheks ehituskunsti peamiseks saavutuseks.(Palamets 1991:28-30)
Kloostrid ja mungad
Kiriku õpetuse kohaselt oli maapealse elu eesmärk tagada õndsus taevases elus. Kõige kindlam
viis see jaoks oli eemaletõmbumine ilmliku elu rõõmudest, teha tööd ja palvetada kloostris.
Bütsants paistis silma kloostrite arvukuse poolest, oli palju väikeseid eraklaid, aga leidus ka
suurkloostreid. Paljud bütsantslased hakkasid vanaduse saabudes murega mõtlema oma pattude üle
ja otsustasid minna kloostritesse munkadeks. Ära ei öeldud ka talupoegadele ja käsitöölistele, sest
kloostrid vajasid tööjõudu. Mehed, kes olid võlgades või ei soovinud minna sõjaväkke, läksid
samuti munkadeks, sest klooster oli neile kindel peidupaik. Mungarüü vastu võtnud meeste
igapäeva elu möödus töös ja palves. Kuigi algul oli kloostrielu lihtne ja askeetlik, siis peagi
annaabi.ee 
