Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos
Tavaline
ladinakeelne sõna, millega maal elavaid eestlasi kutsutakse, on neofüüt. Ei kasutata
neutraalselt, vaid kus üritatakse väljapoole oma erilist olukorda seletada. Võib
pidada kantselei traditsiooniks, poliitilise retoorika tavaks.
Eesti päritolu inimesi linnades palju, moodustasid enamuse. Poliitilist tooni andsid
saksa kihi esindajad, suurel määral sisse rännanud.
Deutsch ja Undeutsch:
Sakslased on aadlikud, vaimulikud, suurkaupmehd, paremad käsitöölised -
ühiskonna kõrgem kiht.
Mittesakslased talupojad, linnade lihtrahvas, lihtsamate käsitööametite pidajad. Ehk
vähem oskusi nõudev, ka vähem tasustatav. Pigem välised tööd.
Tegelikult vahetegemine keerulisem, kui võib esialgu tunduda. Esimesel kohal pole
mitte saksa keel, etniline päritolu, vaid sotsiaalne jaotus. Primaarseks on sotsiaalne
positsioon. See määrab ära õigused ja kohustused, ning võib määrata ka selle, mis
keeles ta räägib
annaabi.ee 
