Soome-ugri rahvakultuur
karjamaade pärast. See tingis omakorda põhjapõdrakasvatajate ümberasumised teiste saami rühmade maadele.
Varasemad ringikujulised siida-maad muutusid suguvõsade vahel jaotatud pikkadeks ribadeks, mis järgisid veekogude,
orgude ja tundrute loomulikke piire ning mida oli võimalik pärandada järgmisele sugupõlvele.
Ekspansiivne põhjapõdrakasvatus suurendas sotsiaalseid erinevusi kogukondade sees. Lisaks suurte karjade, toidu,
rõivaste ja muu varandusega hästi varustatud suurkarjapidajatele oli peresid, kellel põhjapõdrad puudusid või oli ainult
paar sõidupõtra. Selliste perede mehed said tööd põhjapõdrakasvatajate juures karjuste ja sulastena. Ühtviisi äkki võidi
rikastuda või vaeseks jääda. Kui kogu kari juhtus otsa saama, siis võeti üle metsa- või jõesaamide eluviis, elatudes
kala- ja jahipüügist ning vähesest karjakasvatusest (kitsed, lambad ja lehmad) ning asudes elama kodade asemel
maakodadesse
annaabi.ee 
