Soome-ugri rahvakultuur
Kui varem pidid uusasunikud saamidelt maad rentima, siis maade riigistamise ning
kolhoseerimise käigus see vajadus kadus.
60
1920. aastate nn sõjakommunismi poliitika algatas põhjapõtrade rekvireerimise, mille käigus tapeti palju põhjapõtru.
Äravõtmise hirmus tapsid põhjapõtru ka omanikud ise. Osa jõukamatest ja ettevõtlikumatest saamidest, eriti Soome
piiri lähedal elanud koltasaamid, kuid ka kaugemal elavad suurkarjade omanikud põgenesid üle piiri Soome. Aastaks
1921 oli põhjapõtrade arv 1914. aastaga võrreldes 2,5 korda vähenenud, mis viis vältimatult saamide vaesumisele.
Petsamo ala ühendamine Soomega
1920. aasta Tartu rahuleping määras Petsamo alad Soomele. Joonlauaga piiri tõmbamine Korvatunturi keskmisest
tipust Kalastajasaareni ei arvestanud koltasaamide huvidega. Näiteks jäi Vene poolele neljandik Suonikylä maadest
koos seal asunud talvekülaga
annaabi.ee 
