Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
anti soovijatele sümboolse hinna eest rendile krundid Lehe–Tammsaare–Kuuse tänava
vahelisel alal kohustusega ehitada sinna eesaedadega villad, kus on vähemalt neli
üürituba suvitajatele.
Esimeses maailmasõjas sai kogu kuurordipiirkond tublisti kannatada, hävis ka mudaravila.
Sellest hoolimata kasvas kogu kuurordi- ja suvituselu populaarsus ja koos sellega
aktiveerus ka elamuehitus. 1930. aastatel hoonestati Papli ja Kaarli tänava vaheline ala,
kerkis mitmeid suurjoonelisi villasid (Tammsaare 1A, Supeluse 26 jne), mis kohati
asendasid varasema hoonestuse. Nõukogude perioodi lausnatsionaliseerimine viis suure
osa hooneid sanatooriumide käsutusse. Rannaparki kerkis terve rida uusi
sanatooriumihooneid, üks mastaapsem kui teine.
Kui rannarajoonis leiame puutepunkte ka tagasihoidlikuma agulitüüpi hoonestusega, siis
selle piirkonna olulisimaks panuseks puitarhitektuuripärandisse on suvitusvillad ja
pansionaadid
annaabi.ee 
