Viidumäe looduskaitseala
Viidumäe loodusliku mitmekesisuse võti peitub paikkonna geoloogilises arengus ja
selle tulemusena kujunenud tänapäevases pinnamoes. Jääajajärgne Läänemeri voolis
aastatuhandete vältel välja tänase Viidumäe. Läänemere Antsülusjärve staadiumis, ca
8000 aastat tagasi murrutatud ranna-astang on looduskaitseala silmapaistvaim
pinnavorm. Astangut ja selle lähiümbrust teatakse mitmete nimede all. Kohalikest
mägedest tuntuim on Suurmägi kõrgusega merepinnast 50,6 m, Lümanda Suurissoost
35 ja jalamilt 18 m. Suur-Tõllu legendiga on seotud Tõldemäe nimi ja kunagine
pidalitõbiste surnuaed on andnud nime Surnuaiamäele. Hiiglaslikku kivirauna
meenutab suurte rändrahnudega ülekülvatud Raunamägi absoluutse kõrgusega 54,2 m.
Pikisuunas kogu looduskaitseala läbiv astang on kesksel kohal mitte ainult oma asendi
poolest, vaid ka sisulises tähenduses. Nimelt jaotub kogu looduskaitseala reljeefi