Kõige rohkem toetusi saabki Eesti Euroopa Liidu liikmesriikidelt. Need sündmused on tänapäeval majanduslikku integratsiooni kõige rohkem mõjutanud. Eestil on kõige tihedamad majanduslikud sidemed Soomega, Rootsiga ja Baltiriikidega. Näiteks on tulnud Eestisse firmad Soomest nagu Elisa, Neste(kellel on eestis 46 tanklat), Rootsi pank Swedbank ostis ära Eesti Hansapanga, olles nüüd ise Eesti kõige suurem pank. Paljudel Eesti firmadel on välismaised investorid, nagu näiteks EMT suurinvestor on TeliaSonera, Norra firma Schibsted ASA omab 49.5% Kanal 2 Aktsiatest. Eesti eksportis 2009. aastal kõige rohkem Soome, Rootsi ja Venemaale. Peamiselt eksporditi masinaid ja seadmeid, mineraalseid tooteid, Põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Eesti impordib kõige rohkem kaupu ja tooteid Soomest, Leedust, Lätist ja Saksamaalt, peamiselt masinaid ja mineraalseid tooteid. Tehnoloogia arengutase - Interneti kasutajate arv Eestis on 2008 aasta andmetel 762 000.
ning suurelt kahte jagunevad ideed ei ole samuti abiks. Kuidas seda protsessi aeglustada või veelgi parem peatada? Informatsioon on on tänapäeva üiskonnas kõige väärtuslikum vara, ning kõikide kodanike võimalus ja kohustus on viia end kurssi maailmas toimuvaga. Kui jääda lootma ja ootama lõpptulemust, milleks viimastel aastatel on ennustatud Euroopa Liidu lagunemist, on kindel, et Euroopa tulevik pole just kuigi ere. Juba aastal 2016 kirjutas USA suurinvestor, kes ise on pärit Ungarist, Georg Soros, et EL on hukule määratud. Seegi on pelgalt arvamus, praeguses üiskonnas on raske filtreerida välja informatsioni aravamuste hulgast, kuid just seda peame tegema, et olla intelligentsed, infomeeritud kodanikud. Teiseks tuleb tunda ajalugu. Peaaegu iga aasta toimub maailmas midagi, mis on juba juhtunud, mustrid kattuvad ning teiste vigadest võib õppida. Euroopa Liidu lagunemine ei oleks nii suur