Eesti geoloogiline ehitus
kibuvits. See on põhjuseks, miks Kuradisaart on kutsutud ka Roosisaareks.
Pranglil vahelduvad metsad niitudega. Domineerivad nõmmemetsad. Lääneosas on
laialdasi rannaniitusid, eriti iseloomulikud on klibutarnaniidud.
Pedassaarele on tüüpilised sambliku- ja kanarbikumännikud. Haruldastest liikidest kasvab
siin merikapsas, see on selle liigi absoluutne põhjapiir.
Loomastik
Lahemaa koos lõunas liituva Kõrvemaaga on loomadele, eriti suurimetajatele omamoodi
pelgupaigaks.
Esineb põtra, metskitsi, hunte, ilveseid, metssigu, karu, rebane, kährik, mäger, metsnugis,
saarmas, tuhkur, kärp, nirk, hall- ja valgejänes, madusid esineb harva.
Linnuriik on mitmekesine. Huvitavaim liikidest on krüüsel, kelle pesitsuspaik on Pakri
poolsaare põhjarannikul.
Lindude osakaal loomastikus on märkimisväärne väikesaartel. Piki Soome lahe rannikut
toimub massiline lindude ränne.
Kalastik on rikas ja mitmekesine
annaabi.ee 
