"suurimatki" - 1 õppematerjal

Nietzsche - Zarathustra eeskõne

tarvitsen sirutuvaid käsi. Ma tahaksin annetada ja välja jagada, kuni kord jälle rõõmsaks MI; ivad targad inimeste keskel oma rumalusest ja vaesed oma rikkusest. Seks pean astuma alla: nagu teed sinagi õhtul, kui lähed mere lalui ja viid allilmalegi valgust, sa ülirikas taevakeha! Ma pean nagu sinagi minema looja, nagu nimetavad seda inimesed, kelle juurde ma igatsen laskuda. Siis õnnista mind, sina rahulik silm, kes sa kadeduseta võid näha suurimatki õnne! Õnnista peekrit, mis valmis on üle voolama, et kullana voolaks tast vesi ja kannaks kõikjale su õndsuse helki! Vaata! See peeker tahab jälle saada tühjaks, ja Zarathustra tahab saada jälle inimeseks." Nõnda algas Zarathustra loojak. 2 Zarathustra laskus üksinda mägedelt ja keegi ei tulnud talle vastu. Aga kui ta jõudis metsa, seisis korraga ta ees vanake, kes oli jätnud oma püha onni, et metsast otsida juuri. Ja nõnda