Minu veetlev leedi
leedit. Pärast Milvi Laidi, Gerda Murret, Silvia Urbi ja Meta Kodaniporki tulid
Margarita Voites, Katrin Karisma ja Helgi Sallo. Oli teisigi. Ja siis saabus vaikus.
Lavale jõudsid uued operetid ja muusikalid, kuid primadonna mõõtu ei andnud neis
lavastustes keegi välja.
Janne Sevtsenko Elizana on tõeline leid. Kaunis, särav, elegantne, üdini naiselik,
lavaliselt peenetundeline, mis mulle selle etenduse puhul eriti imponeeris.
Sevtsenko Elizas kumas juba algusest peale läbi suurilmadaami oreooli ähmast
valgust. Ta on võrratu Eliza. Mitte milleski ei jää Sevtsenko lauldud "Ma tantsiks veel
ja veel" alla selle laulu maailma parimatele ettekannetele.
Sevtsenkol on kauni tämbriga hääl, mille mikrofon veelgi ilusamaks muudab, tuues
esile hääle kohati sametise ja südamesse mineva pehmuse.
Sevtsenko suudab luua muutliku ja mõtestatud karakteri, pannes igasse esitatavasse
palasse või ansamblinumbrisse uued nüansid ja tunnetuse. Mitte kordagi ei mängi ta
annaabi.ee 
