Tõde ja Õigus II Terve tekst
Mine naera ja rõõmusta veel!"
Ja nõnda ei saanud Vargamäe Mari ka sel pühapäevaõhtul naerusuul magama.
XX.
Õppetöö oli härra Mauruse asutises juba täies hoos, kui Indrek jõudis sügisel linna. Nagu üldse
seni, samuti ta jäi ka tänavu pisut hiljaks. See oli juba nähtavasti tema saatuslik osa siinilmas.
Indreku pärale jõudes oli härra Maurus ise parajasti all suures toas, sest ta lahendas
mingisugust Tigapuusse ja vürstisse puutuvat asja, kes olid saanud suuriks sõpradeks
suvevaheajal, mille nad mõlemad veetnud siin. Nemad käisid nüüd ikka kahekesi üheskoos,
kasutades linnas vürsti raha ja Tigapuu kogemusi. Aga kodunt lahkusid nad nõnda, et kui vürst
läks eesuksest, siis putkas Tigapuu tagauksest või, kui vürstil oli vaja minna tagauksest, siis pidi
Tigapuu tingimata tarvitama eesust. See oli nõnda nende sõpruselepingus maha tehtud. Koju
tulles nad olid enamasti ikka ladusas tujus, et unustasid nagu sõpruselepingu ja tulid mõlemad