Maaelu ja põllumajandus ei tohi olla Eestis teisejärgulised. Maal on võimalik elada ja töötada, mitte kõik Nokiad ei asu linnades. Oluline on hoida maapiirkondade elujõudu, mille saavutamiseks tuleb maapiirkonda muuta atraktiivsemaks töö- ja elukohana. Väljaspool põllumajandust tehtavad investeeringud peaksid olema suunatud maapiirkondade arendamiseks, avalike ja esmateenuste kättesaadavuse parandamiseks. Maaelu olemasolu ei saa ohustada kurb asjaolu, et majanduslikult olenetakse suuriikidest, mille kodanikud kontrollivad Eesti pangandust, kaubandust, tööstust ja isegi põllumajandust. Põllumajandus on maaelu arengu üks osa ka tulevikus. Maaelu areng hõlmab endas väga palju funktsioone, alustades tootmisest, keskkonnahoiust ja lõpetades maaettevõtluse ning kultuuripärandiga. Seega ma arvan, et Eestis on veel piisavalt arenguruumi ja mõtlemisainet kuidas muuta meie maaelu paremaks ja probleemivabamaks, kui see hetkel on.
Süsteemi kõigutas Prantsuse revolutsioon ja sellele järgnenud Napoleoni sõjad, kuid restauratsiooni järel taastus rahvusvahelistes suhetes laias laastus sarnane olukord, mis püsis I maailmasõjani. Utrechti ja Uusikaupunkki rahu järel domineerisid Euroopas järgmised riigid: Suurbritannia Suurbritannia kujunes järk-järgult ülemaailmse ulatusega kaubanduslikuks impeeriumiks, mis omas selget ülemvõimu meredel ning asus esimesena tööstusliku arengu teele. Inglismaa oli teistest suuriikidest oluliselt üle esmajärjekorras kaubanduses (rivaalideks Prantsusmaa ja Holland) ja meredel (teataval määral olid rivaalideks 44 tugevnev Venemaa, allakäiv Holland ja Prantsusmaa, mille laevastik küll Hispaania pärilussõjas praktiliselt hävis, kuid mis 1730ndail asus taastama oma positsiooni meredel). Utrechti rahu järel oli Suurbritannia ka tõenäoliselt tugevaimaks riigiks Euroopas üldse,
annaabi.ee 
