Eesti ajalugu
Poola võimu all oleva Liivimaa poliitikas tõusis usuküsimus keskseks 1582. aastast. Tollane
paavst Gregorius XIII (ametis 15721585) oli võtnud eesmärgiks taastada katoliiklus Põhja-
Euroopas ja ühtlasi tugevdada Rooma kiriku mõju idas. Liivimaad käsitati võtmealana
protestantliku Skandinaavia ja ,,skismaatilise" (s.t kreeka õigeuskliku) Venemaa vahel, mistõttu
sellele pöörati erilist tähelepanu. Aastal 1578, olles Põhjamaade, Leedu suurhertsogkonna ning
Moskva hertsogiriigi ametlik apostellik saadik, saadeti Possevino paavst Gregorius XIII soovil
missioonile Rootsi, veenmaks kuningas Johan III vahetama protestantliku usu katoliikluse vastu.
Muu hulgas oli Possevino ka vahendajaks 1582. aasta Vene-Poola rahulepingu sõlmimisel.
Eesti alal seati jesuiitide residents sisse Tartusse. Nagu mujalgi, olid ka Liivimaal nende tegevuse
peasuunad lisaks misjonile haridus- ja kasvatustöö. Tartu residentsist kasvas välja jesuiitide
annaabi.ee 
