Õiglus kui ausameelsus vs õigus Eesti Vabariigis kui JOKK*
Eesti kohtutes alus juba aastaid tagasi. Marko Püüa kirjutab artiklis "Poest
varastatud õllepudelid maksid laevakaptenile vabaduse" (Postimees 14. 04. 2004),
kuidas töötuks jäänud venelasest laevakapten üritas kümmekond korda pohmellis
peaga varastada pudeli õlut ja sai selle eest (kahju tekitamise katse umbes 100 krooni
ehk 7 euro ulatuses) rohkem kui poole aasta pikkuse reaalse vanglakaristuse. Samas
artiklis on kelmusenäide: ühe suurhaigla juht oskas tervishoiusummadest kanda oma
firma arvele 290 000 krooni. See manipulaator sai karistuseks umbes 15 000 kroonise
trahvi. Moraal on lihtne: vargus tasub ennast ära, kui varastad suurelt. Sama artikli
kommentaaris selgitab legendaarseks tituleeritav kohtunik Helle Särgava, miks
karistuspoliitika peabki olema selline.
Ka täitevvõimu sekkumisel õigusemõistmisse on Eestis pikk traditsioon (mis muidugi
läheb tagasi Eesti NSV-sse): täiesti ilmselt mõjutas president Lennart Meri
annaabi.ee 
