Kolm kultuuriloolist kohta Eestimaal
Historitsistliku peahoone ehitamine lõpetati 1880ndatel, kuid enamik teisi hooneid ehitati
1820-1840.
Peamiseks sissetulekuallikaks von Schubertite ajal oli piiritusetootmine ja puidumüük.
1917. a. novembris, revolutsiooniliste aegade pöörises, laastas mõisa Punaarmee. Mõisas
asunud mööbel purustati, veski põletati maha ning kasvuhooned rikuti.
Pärast I maailmasõda Vihula mõis natsionaliseeriti ning kahe maailmasõja vahel toimis see
riikliku suurfarmina. Aastatel 1941-1944 asus mõisas Saksa vastuluure luurekool. Pärast II
maailmasõda sai mõisast Ubja sovhoos. Aastatel 1951-1982 asus mõisahoones vanadekodu.
1982. a. leidis mõisas aset laastav tulekahju, pärast mida anti hooned üle Viru kolhoosile.
Alates 01.07.1991 on mõisa omanik ja majandaja aktsiaselts Vihula Mõis.
Mõisakompleksi kõikide hoonete pindala on kokku üle 8000 ruutmetri, kogu
mõisaterritooriumi suurus on 47,97 hektarit. Mõisahooneid ümbritseb suur park, kus on
annaabi.ee 
