Eesti rahvastiku areng ja liikumine(1930-1989)
tööjõuvarude kasutamiseks. Osa õmblustsehhide ja metallitööstuste rajamine väikelinnadesse
(Kallaste, Mustvee, Puurmani, Rõngu jt) toimus kohaliku tööjõuvaru kasutamist silmas
pidades, osa kohalike loodusvarude kasutamiseks (Viivikonna, Aseri, Oru, Tootsi jt).
Ühtlasi tingis sotsialistlike suurmajandite järkjärguline kokkuliitmine ja asustuse
kontsentreerimisele suunatud ehitus- ja investeerimispoliitika maaproletariaadi koondumise
majandikeskustesse ja suurfarmiasulatesse.
1970. aastate keskpaigaks kiire linnastumine vaibus ja kujunes välja põhijoontes tänini
püsiv asustuse struktuur ja teedevõrk. Nõukogude perioodil kujunenud asustust
iseloomustasid järgmised iseärasused:
· Linlaste osakaal 70%.
· Tallinna elanike arv ületas välisrände tulemusel ja statistiliste moonutuste abil
pool miljonit.
· Kirde-Eestist oli saanud uus üle 220 000 elanikuga valdavalt venekeelse
annaabi.ee 
