-t, -d, lõputa pesa, suurt, maad pesasid e pesi, suuri, 3. Osastav: keda? mida? (mitmuses sid, ma/id lõputa) SISEKOHAKÄÄNDED 4. Sisseütlev: kellesse? millesse? -sse (ainsuses ka pesasse e pessa, pesa/desse, de, -ha, -he, -hu, suuresse e suurde, suur/tesse, konsonandi maasse e maha maa/desse kahekordistumine) 5. Seesütlev: kelles? milles? -s pesas, suures, maas pesa/des, suur/tes, maa/des -st pesast, suurest, pesa/dest, suur/test, 6
meel, niin, nool noor, peel, peen, pool, saar, seen, sool, soon, suur, säär, tuul, tüün, veer, voor, äär. Siia kuulub ka m-iga lõppev sõna leem. VORMISTIKUST: · ains part kons.tüveline t-lõpuline ja tugevas astmes (hiirt, juurt, meelt, peent, soont, veert) · ains illast sse-lõpuline nõrgaastmeline võii de-lõpuline tugevaastmeline (hoolesse e hoolde, niinesse e niinde, poolesse e poolde, suuresse e suurde) · de-mitmus nõrgaastmelisest kons.tüvelisest te-tunnusega (huultesse, kiirtesse, nooltesse, saartele, säärtel) · mitm part lõputa (kiiri, hääli, seeni, tuuli, voori) · i-mitmus on normikohane (huulil, nooril, peenilt, saarile, seenilt, suuris) · leem: leeme: leent: leemesse e leende: leente: leemi: leentesse e leemisse PÕHITÜÜP UUS · uue, uut, uuesse e uude, uute, uusi, uutesse e uusisse
annaabi.ee 
