Sooteadus
niiskusreziimiga mineraalmuldadele iseloomuliku taimkatte järgi.
Soode ja soometsade vegetatsiooni muutumine kuivendamise mõjul toimub väga erinevalt.
Määrava tähtsusega on lähteökosüsteemi omadused (selle tüüp); viljakama (toitaineterikkama,
paremini lagunenud) turbalasundi korral ilmuvad muutused kiiremini. Õhema turbalasundi (üldiselt
alla 0,5 m) korral avaldab otsest mõju ka lasundi tüsedus ja selle mineraalse aluspõhja omadused.
Metsata või puudeta (eriti suurepinnalistele) soodele metsakoosluse kujunemine kestab arusaadavalt
kauem. Puissoode ja soometsadega võrreldes on nende ökoloogilised tingimused puude ja teiste
metsataimede kasvuks ebasoodsamad (see ongi puude puudumise põhjuseks) ning teatud aeg kulub
paratamatult puurinde kujunemiseks.
Oluline on kuivendamise kestus ja intensiivsus (kraavivõrgu tihedus, kraavide sügavus ja
korrasolek).
E. Lõhmuse (2004) järgi eraldatakse kaks alltüüpi: 1) jänesekapsa-kõdusoo, 2) mustika-
annaabi.ee 
