Asukoht:Jõgevamaa Pindala:260 km2 Asutamine:1994, ELF-i eesvõttel Alam-Pedja looduskaitseala keskmes voolab kaunis Pedja jõgi.Kaitseala piirides ühineb Pedja Põltsamaa jõega, ühise Pede jõena suubuvad nad Emajõkke. Need on kaitseala tähtsamad veesooned. Pedja jõe alamjooksu järgi sai 1994. a loodud kaitseala ka nime Alam-Pedja. Alam-Pedja looduskaitseala on rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistus ning kaitseala on ka rahvusvahelise tähtsusega linnuala. Suurepindalaline terviklik loodusmaastik annab eluvõimaluse paljudele seene-, taime- ja loomaliikidele. Alam-Pedja suurimaks väärtuseks on tema suured kuivendamata soomassiivid. Soid on siin eriilmelisi ja eri tüüpi. Valdavad rabad, vähem on siirdesoid ja madalsoid. Laukaid on Alam-Pedja rabades loendatud üle 2000. Laugastikud on tihti labürinditaolised, nii et mõnigi inimene võib siit väljapääsu otsides hätta jääda. Metsaga rabasaartel pesitsevad või varjuvad inimpelglikud linnud ja loomad
Looduskaitsealad 1.Alam-Pedja Alam-Pedja looduskaitseala on rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistus ning kaitseala on ka rahvusvahelise tähtsusega linnuala. Suurepindalaline terviklik loodusmaastik annab eluvõimaluse paljudele seene-, taime- ja loomaliikidele. Alam-Pedja suurimaks väärtuseks on tema suured kuivendamata soomassiivid. Soid on siin eriilmelisi ja eri tüüpi. Metsaga rabasaartel pesitsevad või varjuvad inimpelglikud linnud ja loomad. Alam-Pedjal on Eestis teadaolevast viiest kotkaliigist esindatud neli: merikotkas, kalakotkas, kaljukotkas ja suur-konnakotkas, viimane Eesti madukotka pesapaik leiti samuti Alam-Pedjalt
2020. Nõmmeniit (4030) 2013. aasta seisuga on nõmmesid hoolduses 75 ha ning aastaks 2020 on eesmärgiks hooldada 290 ha nõmmi. Soostunud niit (7230) 2013. aasta seisuga on soostunud niite hoolduses 1400 ha ning aastaks 2020 on eesmärgiks hooldada 1900 ha soostunud niite. Rannaniit (1630*) 2013. aasta seisuga on hoolduses 9180 ha rannaniite. Erinevate projektide käigus on taastatud enamus väärtuslikke rannaniite Eestis, mistõttu edasine suurepindalaline taastamine ei ole esimese prioriteetsusega. Tegevuskava perioodil tuleb tähelepanu pöörata eelkõige hoolduskvaliteedi parandamisele, et tagada rannaniiduliikide soodsad elutingimused. Pikaajaline eesmärk (aastaks 2020) on suurendada hooldatud rannaniitude pindala 10 800 hektarini. Lamminiit (6450) 2013. aasta seisuga on hoolduses 7040 ha lamminiite, mistõttu lamminiitude olukord on oluliselt parem kui paljudel teistel poollooduslikel kooslustel. Tegevuskava perioodil on
annaabi.ee 
