Liisoja ja Mäe talu mullastik
kõik kliimast. Pinnamood mõjutab mullateket kaudselt, näiteks kallakulistel aladel võib
esineda ligniiskust ning lõunapoolse nõlva muld saab rohkem otsest päikesekiirgust. Mulla
vanus on see aeg, mis kulub lähtekivimi muutmiseks mullaks pikaajalise mullatekkeprotsessi
tagajärjel. Eesti mullad on noored (2000-4000 a), võrreldes maailma muldadega (10 000-
13 000 a). Antropogeenne ehk inimetegur mõjutab muldi kas negatiivselt või positiivselt.
Muldade kultuuristamisel suureneneb bioloogilise aineringe aastakäive, kuid samas võib
sellega kaasneda ka muldkatte saastumine. Samas muldade loodushoidliku kasutamise hea
tava võib muuta mulla nii produktiivsemaks kui ka viljakamaks. Uuritava ala lähtekivim on
punakaspruun liivsavi- ja saviliivmoreen. Sellisel karbonaadivabal mullal on tekkinud
näivleetunud mullad, kuid karbonaate sisaldaval moreenil leetjad ja leostunud mullad. [4]
annaabi.ee 
