Inimese evolutsiooni vanad ja uued probleemid
eri liikidel kestvalt ja
paralleelselt samas suunas, kuigi mingit ortogeneesi otseses (sisemise
determinatsiooni) mõttes ei ole olemas. Ja kui valiku toime mõnele liigile mingis
suunas tugevneb või saab uue rakenduspunkti, siis võivad need liigid alluda niivõrd
suurtele kvantitatiivsetele muutustele ühes ja samas suunas, mida tuleb
iseloomustada juba kui organisatsioonitaseme kvalitatiivset hüpet. Selline seletus
on heas kooskõlas peaaju suurenemistendentsiga primaatide evolutsiooni 60-70
mln. aasta kestel ning selle mahu revolutsioonilise hüppega tööriistu valmistavate
hominiidide evolutsiooni 2...3 mln. aasta jooksul. Sealjuures on täiesti võimalik, et
suurte morfofüsioloogiliste uuenduste puhul ei pea tekkima ühtegi uut funktsiooni
(geeni) molekulaartasemel -- piisab olemasolevate geenide avaldumise
regulatsiooniprogrammi muutumisest. On üsna usutav, et inimese aju ei sisalda
annaabi.ee 
