Jannsen
tollel lapsi öpetada ja hoolitses kantrina ehk esilauljana selle eest, et kogudus paremini viisi peaks.
Kui Koch 1842. a löpul lahkumispalve esitas, pandi Jannsen tema asemele Vändra
kösterkoolmeistriks.
Märtsis 1843 peeti Jannseni ja tema endise öpilase, saksa päritoluga Röusa piimarentniku
tütre Anette Juliana Emilie Kochi pulmi. Sama aasta detsembris sündis Lydia (Koidula), kelle
kumne aasta jooksul järgnes veel 5 last. Pere suurenemile tekitas vajaduse hankida lisa kasinale
kösterkoolmeistri palgale. Eelköige vist rahamured juhtisidki Jannsenit katsetama kirjapöllul.
Tema debüüt kirjamehena igal juhul öigustas ennast majanduslikus möttes: ,,Sioni-Laulu-
Kannel" I (1845), mis sis 333 laulu, paistir omaaegse vaimuliku kirjanduse seast silma sorava tölke
poolest ja elas üle mitu trükki hiiglasuure üldtiraaziga. Jannsenil oli juba algusest peale ka
tösisemaid kavatsusi