MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS
..5% ning põllumaadel 2,7...3%.
Leostunud muldadel on tavaliselt lasuvustihedus 1,4...1,5 g/cm³, kuid metsamuldadel on see
väiksem. Muldadel on küllastusaste suhteliselt kõrge (kuni 90%) ja mullareaktsioon on nõrgalt
happeline või neutraalne. Veerežiimi poolest stabiilsed ja peamiselt parasniisked mullad. Leostunud
mullad on universaalse kasutussobivusega. Haritava maa boniteet võib ulatuda 40 – 60 hp.
Peamiselt levivad need mullad Kesk-Eestis. Mullareaktsioon on 6,5 – 7 suurenedesprofiili alumisest
horisontides. Leostunud muldade aktiivveemahutavus on sõltuvalt mulla lõimisest keskmine või üle
keskmise (2000 – 2500 tonni vett hektari kohta). Leostunud saviliiv- ja liivsavimullad sobivad
kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ning on taimekasvatuse koha pealt Eesti parimad mullad.
Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon, kõrge huumusesisaldus, suur
veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised omadused. Sellised mullad on harimiskindlad ja