Seneca moraalikirjad Luciliusele
samasuguste silmadega nagu neid endid ega tunta neist lahku kistuna liigutust. Kuid kujutle, et ma seda
keelaksin; ka siis on asju, mis ainult neist endist sõltuvad. Ka nende silmist, kes neid tagasi hoiavad,
langevad pisarad, tuues hingele kergendust. (16) Kuidas sellega siis on? Lubagem neil langeda, ärgem
käskigem neid; voolaku, kuipalju tunne välja tõukab, mitte kuipalju matkimine nõuab. Ärgem lisagem
leinale vähimatki, ärgem suurendagem teda võõra eeskuju järgi. Valu näitamine nõuab rohkem kui valu;
kui vähe on neid, kes on kurvad enda jaoks! Kui kuuldakse, siis nad oigavad valjemini, ning üksilduses
vaiksete ja rahulikena saavad nad virgutust uueks nutuks, kui kedagi näevad. Siis löövad nad käega
vastu otsaesist, mida ühegi takistajata võinuksid teha vabamalt, siis soovivad nad endi surma, siis
veerevad voodist maha; pealtvaataja puududes valu lakkab.