Lambakasvatuse konspekt
Pärandkoosluste pindala on viimase 70 aasta jooksul tohutult vähenenud. Kõige rohkem on
vähenenud puisniitude pindala, mil 70 aastaga on nende pindala vähenenud 1000 korda
(Kukk & Kull, 1997). T. Talvi (2001) andmeil on pärandkoosluste pindala vähenemises
peamisteks põhjusteks põllumajanduse kollektiviseerimine, ulatuslik uudismaade rajamine
ning heinatööst loobumine, mistõttu pool-looduslikud rohumaad kadusid. Pool-looduslikel
kooslustel väikemäletsajaliste pidamine aitab suurendadakoosluste liigilist
mitmekesisust ja säilitada need kooslused, mistõttu alates 2001. a on Eesti riik toetanud nende
koosluste majandamist ja lambakasvatajatel on võimalik taotleda toetusi koosluste ilme
taastamiseks ja säilitamiseks.
Toetused
Oluliselt on juurde tulnud riigi poolt erinevaid toetusi, mis toetavad lambakasvatust (seotus
rohumaade kasutamisega):
1. Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (550 kr/ha/aasta, põlluraamat, viljavaheldus,
annaabi.ee 
